Vaatad kõiki 14 kanalit. Saad valida ainult omale meelepärased.
Ameerika psühho
Muusikakriitikuna karjääri alustanud Kanada filmilavastaja Mary Harron pani üldsuse kohe endast rääkima debüütfilmiga "Ma tulistasin Andy Warholi" (1996), mis oli igati loogiline jätk tema varasematele uurimusartiklitele nii Andy Warholist kui ka Velvet Undergroundist. Harroni teine film "Ameerika Psühho" oli aga esimesest veelgi sensatsioonilisem, kuna filmi aluseks olnud Bret Easton Ellise kõmuromaan "Ameerika psühhopaat" (1991) oli selle väljatulekuaastal üks olulisemaid meediasündmusi. Filmi peakangelane Patrick Bateman (Christian Bale) on 1980ndate vaimsuse ja väärtuste kehastus, nii-öelda jupikultuuri täiuslik stereotüüp. Ta on laitmatu välimusega ja alati šikilt riietuv noor newyorklane Wall Streetilt, kes külastab õigeid öölokaale ning treenib õigetes spordiklubides. Kuid mitte kellelgi, sh tema kihlatul, armukesel ega kolleegidel pole õrna aimugi mehe teisest elust, mis õhtu edenedes pead tõstab. Kui tema nõndanimetatud sõbrad vihkavad vaeseid, siis Patrick tapab nad. Kui teised lihtsalt rikuvad oma konkurentide elu, siis Patrick tapab nad. Kui tema meeskolleegid lihtsalt põlgavad naisi, siis Patrick tapab nad. Kõike seda teeb mees ükskõikselt ja külma kõhuga ning ajapikku on tal endalgi juba raske vahet teha, kas ta on normaalne kaasaegne mees või hullumeelne psühhopaat. Filmis teeb läbimurderolli hilisem Hollywoodi superstaar Christian Bale ("Pimeduse rüütel", "Ameerika afäär", "Masinist"), kelle ülbe olek ekraanil sobib sajaprotsendiliselt kehastama möödunud sajandi lõpu üht vastuolulisemat ekraanikangelast. Hoolimata filmi tumedatest toonidest saab ja peab seda võtma ikkagi satiirina moodsa aja tarbimishullusest.
